Wednesday, April 18, 2018

Everyday I'm shoveling...

Oy!

Life's good, võib öelda! Oleme nüüdseks siin kaevanduses nädala tööl olnud ja nüüdseks juba harjunud ka palavusega, tempoga, rutiiniga ja töö endaga. Töö ei ole otseselt väga raske ega keeruline, tuleb lihtsalt tähelepanelik olla. Okei, vahel tuleb ka pool päeva labidaga maurata, aga ausaltöeldes, pole ka see väga hull. Harjunud füüsilise tööga ka õnneks, kuigi sellise palavusega on see väheke kurnavam. Samas, siin ei eeldatagi, et sa lappad 12h järjest päikese käes, nagu segane. Hommikul öeldakse kohe, et jooge hästi palju vett ja hoidke ennast. Kui tunned, et oled väsinud, siis mine varju, puhka, joo ja siis vaata edasi, kuidas tempo valid. Põhimõtteliselt on neil siiski tarvis elus ja reipaid inimesi. Nii kohalikud kui ka eestlased, kes siin töötavad, on kõik väga lahedad, sõbralikud ja abivalmid. Ei Rootsis, Soomes ega Eestis pole ma sellist asja näinud, aga väga tervitatav. Nii, sai vist eelnevas postituses öeldud ka, et vasekaevandus on. Detailidesse on päris keeruline laskuda, sest päris täpselt ei tea ma veel isegi, mismoodi seda kõike kaevandatakse ja mis seal vahepeal toimub, aga mulle ja Jalmarile anti tööks siis viimase etapi tegemine ehk filtripressidega teeme tööd. "Slurry" (ehk siis mingi kontsentraat) jookseb ühtede plaatide vahele, seal pressitakse see kandilisteks vormideks ja siis liigub see edasi, kuhu vaja. Meie siis toimetame selle masinaga, mis pressib ja tegeleme kõige muuga, mis sellega kaasneb. Nagu öeldud, ei midagi keerulist ega rasket. Pigem peab endale tegevust otsima selleks ajaks, kui pressib, sest umbes 30-40 minutit võtab 1 tsükkel aega, aga eks siis jooskvalt tegeleb muude asjadega, mis vajavad aegajalt tähelepanu. Igatahes, huvitav ja päevad lendavad päris kiirelt mööda, sest pole niisama tühja tiksumist.
Nii, campist ka natuke, kus elame. Igalühel oma cabin, nagu mainisin juba. Süüa saab vääääääga korralikult. Hommikul ja õhtul siin campis ja lõuna saab ise endale kaasa võtta siit suurest valikust. Pole ammu niimoodi söönud (viimati Jaapanist tagasi sõites), aga peab, sest energiat vaja. Õnneks on värsket puuvilja, juurvilju ja muidu tervislikku toitu võimalik siin süüa igapäevaselt, ning need lihad on siin ka lihtsalt suurepärased. Jõusaal on ka siin täitsa olemas, saab tasuta trenni teha. Olen paar korda jooksnud seal lindi peal, aga kuna tööl on ka ikka omajagu tatsamist, siis jalad on päeva lõpuks ikka parajalt läbi. Aga ükshetk võtan ennast käsile ka ja hakkan stabiilselt seal käima, sest tatokatele on ruumi vaja tekitada. Õnneks on palju kolleege, kes seal käib, seega on lõbusam ja osatakse mind võhikut aidata ka.
Tak. Selline elu siis siin praegu. Eks peale töölt tulekut väga midagi teha ei jõuagi. Istume vahel väljas ja ajame niisama juttu paari õlle taga. Õnneks nii kohalikud kui eestlased saavad hästi läbi ja nalja saab alati. Põhimõtteliselt on nüüdseks rutiin tasapisi sisse tekkinud. Unega on muidugi see keeruline asi, et kell 4.30 äratus ja enne 10 õhtul väga magama ei jää. Ma muidugi miskipärast suudan väga edukalt terve päeva 6-tunnise unega ära händlida, aga muidugi mitte lõpmatuseni. 1 nädal veel jäänud ja siis on nädal vaba. Eks selleks ajaks olen ka juba targem, et mis peale hakata, aga ega endiselt pole miskit erilist plaanitud. Võib paar esimest korda ikka rahulikult ka olla ja puhata, mitte ei hakka kohe näpud püsti hulluks muutuma.
Ahjaa, final note - ma pole 13 päeva suitsu teinud. Mitte ühtegi. Täitsa uhke olen enda üle! 😊

Olge ilusad!  💛

Tuesday, April 10, 2018

Viimase kuu update.

Oih, jälle olen ennast unustanud. Hea küll, väike vahekokkuvõte siis.

Viimati vist olin viimast päeva 30. Nüüdseks juba peaaegu terve kuu 31 olnud. Sünnipäev oli täitsa muhe, chillisime Tui ja Axeli hoovis ning ei korraldanud mingit suurt pidu. Ülejäänud nädal sai jälle koolitustel aega veedetud ja nädalavahetusel sai käidud Sirli, Isaac'i, Tui ja Axeliga Mandurah's CrabFestil. Sõin esimest korda krabi ka, väga maitses! Lisaks oli St. Patrick's Day samal päeval, seega sai pint Guinessi joodud ja hiljem "Cards Against Humanity" mängitud. Väga huumorirohke päev oli igatahes! 😁
Peale seda oli nädal vaba, ei teinud midagi erilist. Siis jälle 2 nädalat koolitusi. Mul on nüüdseks vist juba mingi 8 erinevat kvalifikatsiooni siin. Ja nüüdseks ongi koolitustega kõik vist ja oleme juba ka teiselpool Aussiet. Enne siia lendu sai veel ka Perthis natuke ringi avastatud. Axel ja Tui viisid meid kuskile mäkke, kus sai natuke kaljuronimist harrastatud (vabastiilis ilmselgelt) ja pärast seda sõitsime sellises kohas, nagu Zig Zag. Kes on tuttav Fast & Furious saaga kolmanda filmiga, siis täpselt see sama koht on seal filmis ka, kui autoga mäest alla driftivad. Väga ilusad vaated ja väga lahe elamus oli igatahes.
Aga nii, pühapäeval vastu esmaspäeva istusime siis lennukile Perthist ja lendasime Cairnsi. Ehk siis edelast kirdesse. Siin on kliima hoopis teistsugusem, sest ekvaatorile lähemal ja troopilisem. Lühidalt, talve siin ei tule. Perthis hakkas just temperatuur talutavaks muutuma ja nüüd jälle siin 30+ stabiilselt. Aga eks harjub kunagi ära. Igatahes, Cairnsist sai auto ostetud ja hakkasime neljakesi Cloncurry poole trippima. Nii umbes 1100km. Väga palju tühermaad, kängurud ja lehmad teepervel, leviaugud ja hirmus palav. Pohmakas oli ka muidugi, see ei aidanud üldse kaasa. Nii 11-12h sai sõidetud ja jõudsime õhtul umbes 9 paiku kohale ja saime siinse elukoha võtmed kätte. Kõigil on omaette selline väike cabin, kus kõik vajalik olemas. Põhimõttelist sai koheselt magama ära keeratud, aga ainult 2h sain vist öösel kokku magatud, mis andis ka terve päeva tunda tööl. Täna oli siis esimene päev kaevanduses. Suurema osa päevast läks muidugi kaevanduse reeglite ja infoga tutvumiseks, aga paar tundi sai ka tööd teha. Vasekaevandus siis täpsemalt. Tundub väga lahe koht olevat, seega eks kui rutiin sisse saab jooksutatud, siis oskan täpsemalt öelda, kuidas olukord on. Graafik on selline, et 2 nädalat tööl ja 1 nädal vaba. Vabal nädalal muidugi ei saa siin cabinis olla, sest siin inimesi pidevalt ringleb ja siis on vabu voodeid vaja, seega peab vaba nädala kuskil mujal veetma. Õnneks on linnas ka majutuskohti ja ei pea isegi kuskile kaugele siit lendama esialgu. Saab natuke raha teenida ja jalad alla ja siis hakkab vaatama, mida oma vabade nädalatega peale hakata. Brisbane pole siit väga kaugel, seega võib-olla saab siis seal ära käidud vahepeal. Või kus iganes, lennukid lendavad alati (iseasi, mis hinnaga muidugi). Vot, sellised lood siis vahepeal juhtunud. Lõpuks tööl, seega süda on rahul ja saab lõpuks seda tegema, miks siia tulime. Okei, mitte ametilt muidugi, sest tellinguid me veel tegema ei hakka, aga võib-olla tulevikus. Eks see selgub, kuhu me siit kunagi edasi liigume. Aga hetkel tundub, et on täitsa mõnus kaevandus, kus tööl olla.

Aga hetkel siis kõik. Iseenesest on kõik muu hästi ja kui midagi peaks muutuma, siis panen ka kirja selle 😊
Olge ilusad! 💛

Saturday, March 10, 2018

Viimast päeva 30!

Oy!

Eluke siinpool on täitsa ilus. Võtan viimase nädala põgusalt kokku ja siis räägin ka natuke muud juttu, mis toimunud ja peas mõlkunud.

Tööle pole endiselt muidugi saanud, sest siin peab lihtsalt hunniku erinevaid koolitusi läbima, et kaevandusse tööle minna. Nüüdseks oleme läbinud 4 erinevat koolitust: basic scaffolding, confined spaces & gas testing, fire & emergency ja working in heights. Järgmine nädal peaks veel miski koolitus olema, aga selle kohta pole veel täpsemat infot saanud. Põhimõtteliselt oleme me praeguseks nii tellinguehitajad kui ka päästekommando. 😁 Need koolitused oleks muidu päris kena kopika maksnud, aga õnneks tööandja maksis need esialgu ise ära ja eks siis tulevikus vist arvestatakse palgast maha. Tunne on selline, et tahetakse meid kohe supervisoriteks teha, aga noh, kahtlen selles. 😁 Siiber on muidugi ees nendest koolitustest, aga bürokraatiast mööda ei saa sellel alal, seega kannatame ära ja siis lähme ränka pappi kokku kraapima kuskile 50-kraadisesse "mis-iganes-kaevandusse". Tõotab huvitavat kogemust taaskord. 😊

Nii, muud juttu ka siis natuke. Paljud on ilmselgelt arvamusel, et siin on kallis elu ja peab väga palju raha kaasa võtma ja mida kõike muud. Tegelikult, kui oskad targalt majandada ja kohe näpud püsti põlvini merre ei jookse, siis saab siin ka suhteliselt väheste vahenditega hakkama esialgu. Suitsetada on siin muidugi VÄGA kallis. Alkohol maksab natukene rohkem kui Eestis, aga seda ainult siis, kui osta väikestes kogustes. Söök on laias laastus sama ja kohati odavam isegi kui eestis. Aga kui ükskord tööle saab, siis on vahe märgatav.  Majutusega on muidugi alguses kõige keerulisem, seega ideaalis soovitan kõigil tulijatel kellegi tuttava juures crashida, sest muidu lihtsalt maksaks ennast pankroti äärele. Endiselt olen ma südamest tänulik, et Sirli ja Isaac meid nii lahkelt Mandurah's vastu võtsid ja tänu neile oleme ka siinsete koolituste ajal saanud Isaaci venna juures elada! 💛 Ja loomulikult aitasid nad meid igapäeva toimetuste juures, nagu mis poest mida saab ja kuidas kõik muu siin eluks vajalik korda ajada. Kui keegi siinsetest lugejatest plaanib tulla Austraaliasse sel ajal, kui ma siin olen, siis kindlasti teen samamoodi, sest kaasmaalasi tuleb ikka aidata!
Tegelikult käisid Axel ja Tui (Isaaci vend ja tema elukaaslane) ka kahte uut maja vaatamas, aga esimene oli üldpildis ilus, aga naabriteks olid sõnaotseses mõttes crackheadid, seega see plaan läks sinnapaika. Teine maja oli asukoha ja suuruse poole pealt idekas, aga palju vajalikke asju seal polnud ning vajas üleüldiselt korrastamist, seega hetkel veel ei koli kuskile. Me ise muidugi veel ei saa eraldi elamist endale lubada, sest raha vaja ja soovitakse ka palgalehti näha ja vahel ka soovitust eelnevalt üürijalt jne jms, seega praegu on selline pisike muhe kommuunikas, aga õnneks meil suurepärane klapp, niiet veel tänavale ei tõsteta.😁

2017. aastal ütlesin enda sünnipäeval, et 2018 lähen ma Aussie. Samuti lubasin ma endale, et 31. sünnipäeval olen ma soojas ja palmi all. Teine lubadus muidugi ei täpsustanud, et kus, aga väga huvitavalt langesid need kaks plaani kokku, mille üle olen ma superõnnelik! Loomulikult ma igatsen oma nunnut, Porrut, sõpru ja perekonda ja ajavahe tõttu on natuke keeruline see suhtlemine, aga ega ma siia kauemaks kui aastaks ei jää, seega pean vastu ja naasen Eestisse õnnelikuna ja rahulolevana, sest Austraaliasse olen ma siiski aastaid tahtnud tulla! 😊

Nii. Ma nüüd naudin oma viimast päeva 30-aastasena lõõgastudes, päikesest eemale hoides (ma olen suht praekana väga lappes päevitusega, hahahaa) ja mõeldes kõigile kallimatele inimestele! Ja tõstan muidugi õlle Teie auks! 😊

Olge ilusad!💛

Friday, March 2, 2018

'Stralia!

Tsiteerides kohalikke, siis "G'day, mate!"

Kes veel ei tea mingil põhjusel, siis olen Perthis, Austraalias. Tegelikult on juba aastaid olnud mõttes Austraaliasse tulla, aga nüüd eelmise aasta lõpus kuidagi asjad langesid nii, et väga lühikese ajaga sai nii töö, viisa ja lennupiletid ära orgunnitud siia ja siin me sõbraga olemegi. Esimene nädal on edukalt üle elatud. Paar esimest päeva muidugi chillisime niisama ja taastusime kahepäevasest lennureisist. Peakski vist tegelt alustama algusest, seega here goes:

Marsruut: Tallinn-Stockholm-Doha-Bali-Perth.
Esimene lend 1h ja 3h Stockis tiksumist. Olin unustanud, kui nõme Arlanda lennujaam on.

Teine lend 6h ja umbes 3h ootamist. Doha lennujaam on masssssssive. Ja ohjuuuudas, mis bling ja kui ilus. Seal võiks isegi rahulikult pikemalt tiksuda ja ringi uudistada. Tundus selline väga mugav ja mõnus koht, kus lendu oodata. Aga muidugi peaks palju raha ka olema ja eeldan, et seal alkoholiga aega parajaks teha ei saa. Aga lend Dohasse oli väga mugav. Olen erinevate lennufirmadega reisinud ja Qatar Airways on raudpolt siiamaani parim ja mugavaim. Söök oli ka täitsa okei ja isegi õlut sai tasuta. 😁

Kolmas lend 10h ja 8h ootamist. No Bali lennujaam on ikka täiesti omaette nähtus. Kui kõik need turiste ootavad ja tüütavad taksojuhid välja arvata, siis kindlasti siiani mu lemmik lennujaam. Mõnus värske õhk koguaeg, odavad söögid-joogid, mugavad lamamistoolid, kui väravatest läbi minna ükskord. Niimõnigi backpacker oli nendel toolidel madratsi ja magamiskotiga rahulikult magamas. Üllataval kombel oli lennujaama kõrval ka Circle K, aga lihtsalt pood. Balile tahan raudselt tagasi minna ükshetk ilmselgelt.😊

Viimane lend 4h. Perth. Kiire piirikontroll ja muud jutud ja olimegi edukalt Aussies! Kõik kuidagi sujus väga ladusalt ja viperusteta. Eriti kartsin, et lendude aegu muudetakse vahepeal ja et jääme äkki mingist lennust maha, aga ilmselgelt nii ei läinud.

Nõndaks. Natuke taustainfot veel varasemast ajast. Olin hea kaasmaalane ja transportisin ühed vajalikud dokumendid siia ühele teisele eestlasele. Samuti, läbi imeliste juhuste, kolis 1 mu ammune sõbranna, kes juba mitu-mitu aastat Aussies elanud, oma abikaasaga just hiljuti Western Australiasse. Dokumente vajav kaasmaalane viis meid tänutäheks autoga lennujaamast Mandurah'sse, kus sõbranna elama on asunud. Nad on muideks nüüd tervele Austraaliale ringi peale teinud ja ausalt, Mandurah on täpselt selline koht, kus lõpuks paikseks jääda minu silmis. Asub Perthist 70km lõuna poole, hästi mõnusa ja rahuliku atmosfääriga äärelinnake. 200m majast on rand, pea kõik vajalikud poed ja teenused on jalutamise kaugusel (mis muidugi austraallastele kohane pole, sest kõik kas sõidavad rattaga või autoga) ning üleüldse selline chill koht, kus pärast pikka trippimist natuke lõõgastuda ja aklimatiseeruda.😊 Veetsime seal mõnusad 4 päeva, muljetasime vahepeal toimunust, ajasime muid vajalikke asju korda ja siis pühapäeval tulime Perthi. Taaskord, läbi suurepärase õnne, elab sõbranna abikaasa vend Perthis ja ka tema oli meile nõus öömaja pakkuma, kuniks me siin oma koolitustega ühelepoole saame, mis on vajalikud, et tööle minna. Nüüdseks ongi esimene koolitus edukalt läbitud ja 2 nädalat peaks veel olema mõni ja siis ehk saab ränka Aussie pappi teenima hakata kohe. :D Vahepeal oli juba ka mõte, et läheme otse farmi ära, sest kartsime, et peame ise need koolitused kohe ära maksma (ca 1000€), aga õnneks maksab tööandja esialgu ise ja eks siis tulevikus teeb tasaarvelduse.

Nii, selline oli siis esimene nädal Austraalias. Või pigem kiire kaootiline update. Kui nüüd emotsioonidest rääkida, siis Austraalia on lihtsalt hämmastav koht! Palavusega harjub ära (mul ilmselgelt juba särk selga päevitatud), aga eestlasele on harjumatu ilmselt alguses, et inimesed on siiralt sõbralikud ja abivalmid ja väga easy-going! Samuti ma olen õnnelik, et meil kõik on niimoodi sujunud siin tänu sõpradele, sest vastasel juhul oleks me ilmselt praegu kuskil hostelis ja suhteliselt segaduses ümbritseva suhtes. 😊

Nüüd on meid ootamas pikk nädalavahetus, sest esmaspäeval on siin Labour Day, mis on püha ja teisipäevast siis uuesti koolitused. Proovin, nagu ikka, iga nädal väikese update'i teha siinsest elust ja proovin ükshetk ka mingeid pilte panna Facebooki, sest telefonist arvutisse saamine on paras nuhtlus endiselt, et blogisse lisada, millega ma ei viitsi veiderdada eriti. Aga eks näis.

Olge ilusad! 💛

Thursday, August 10, 2017

Praha on alati hea mõte!

Dobry!

Sai üle pika aja Prahas käidud. Viimati käisin seal 2014 septembris ja juba siis armusin sellesse riiki ja linna ning tahtsin ammu uuesti sinna sattuda. Õnneks nüüd sain selle plaani teoks teha ja lisaks veel ühel eriti retsil festivalil ära käidud. Olgu, alustame algusest.

Kuna lend oli Riiast teisipäeva hommikul, siis õnnestus ühendada mitu asja - läksin Pärnusse pühapäeval, kust korjas sõber mind peale ja sõitsime sealt Lätti, kus ta elab. Sigulda täpsemalt. Läti on endiselt suhteliselt avastamata pind, seega oli väga äge näha rohkemat kui Riia ja maanteed, sest läti on tavaliselt ainult läbisõiduhoov enamikele inimestele. Sigulda on selline muhe linnake, kus palju rohelust, rahulik õhkkond ja hoolitsetakse selle eest, et inimesed ei koliks sealt ära. Eestil on Lätilt endiselt palju õppida ja mitte ainult maksude poole pealt. Igaljuhul julgen soovitada järgmisel roadtripil sealt läbi põigata. Seal ka päris fun seikluspark, kuhu ma ise seekord ei jõudnud, aga läks bucketlisti järgmiseks korraks. Ja Sigulda lähedal on "Raganas Burgers", mis on väidetavalt Baltimaade parim burksikas ja no ausalt, see oli tõesti ülihea! Korralik kõhutäis väga mõistliku hinna eest. Riia loomaaias sai ka ära käidud esmaspäeval ja kuna mul oli liiga palju vaba aega lennuni, siis mõtlesin, et teen Riia peal aega parajaks. Ilmselgelt Ilmataat mu plaanidega kursis polnud ja otsustas vihmaga kõik tuksi keerata. Niisiis läksin ma lennujaama 12h enne väljalendu. Kes veel ei tea, siis ma jälestan lennujaamas tiksumist! Kõige kohutavam koht, kus enda aega veeta, aga noh, mis sa teed, kui üksi oled ja liiga palju aega. Sain kuidagi selle üle elatud, ootasin hommikul homied ära (kes jõudsid muidugi TÄPSELT boardingu ajaks) ja lend Prahasse algas. Ma muidugi polnud sujuvalt jälle mingi 23h maganud, seega 2h lennukis sai silma kinni pandud. Üldiselt ma lennukis magada ei saa, aga kui ikka laip oled, siis õnnestub ka vahel.

Prahas ootas meid korralik kuumalaine muidugi. Hommikul 8.30 oli juba pea 30 kraadi ja päeva peale see ainult tõusis. Lagi oli vist 38. Singapur meenus, kus kahe minutiga oled kaltsmärg. Neljas kambaliige liitus ka lõunast (2 homiet veel järgmisel päeval), hotelli check-in ja linnapeale. Praha muutunud ei olnud minu mäletamist mööda. Vähemalt kesklinn, sest see oli endiselt superilus. Hinnad olid endiselt ebanormaalselt odavad. Isegi riided ja muud tarbeesemed on odavamad kui Eestis. Kellel aega ja huvi on, siis minge julgelt avastama! Palavus isegi hävitas õlleisu, mis reaalselt maksab vähem kui vesi, sest noh, vesi on seal suurem müügiartikkel sellise kuumusega. Ma polnud nädala jooksul vist kordagi purjus. Eelmine kord olin muidugi täitsa karsklane, aga seekord lihtsalt ei suutnud juua😁 Pikalt Prahast jutustada pole enam mõtet, sest turistiinfo on mul juba varasemalt kirja pandud (otsi Eurotripi postitustest, 2014 september). Aga Praha on siiani üks mu lemmiklinnadest ja tulevikus lähen kindlasti veel sinna. Kõik on teretulnud liituma😊

Suurim põhjus Tšehhi minemiseks oli siis Let It Roll 2017. Maailma suurim drum'n'bass festival! Mitte bassimuusika ega EDM festival, vaid 100% ainult dnb! 3 päeva korralikku reivi ja noh, pilet maksis 59€! Sisuliselt läks mul nädalasele Tšehhi puhkusele ja festivalile sama summa, mis oleks läinud Weekendil. Kellel tulevikus huvi on, siis annab korraldada, sest ma kavatsen kindlasti veel sinna festivalile minna! Pole kindel, kas 2018 jõuab, aga eks elu näitab😊 Kokku astus üles ca 330 dj'd ja artisti, nii tuntud kui tundmatumad. 9 lava ja festivali ala oli no ikka väga massiivne. Kogu see mass muidugi mahtus täitsa hästi sinna ära. Konkreetset numbrit ei oska öelda, aga no tundus, et vähemalt 50000 inimest oli stabiilselt festivalialal ja sellele siis lisaks need, kes käisid üksikutel päevadel ja kes telklast kaugemale ei jõudnud. Ühesõnaga, PALJU! Lavad olid kõik väga laheda disainiga ja igal laval oli erinev dnb stiil. Põhimõtteliselt said kõik mu dnb vajadused rahuldatud😂Kolmandal päeval käisin meie pundist põhimõtteliselt üksi reivimas, sest teised olid juba läbi omadega ja jäid Prahasse. Avastasin enda jaoks nii mõnegi uue hea artisti ja kuulsin need ära, keda kuulama läksin, seega ei juhtunud sellest midagi, et üksi käisin viimasel päeval. Järgmisel korral peaks ilmselt võtma festivalialale telgi, sest tegelikult on seal ka päevasel ajal väga palju tegevust ja workshope jms. Söögid-joogid on väga mõistliku hinnaga ja maitsvad, inimesed on sõbralikud (minu silm ei näinud ühtegi konflikti) ja arvestavad ning terve festivali vibe on üdini elektrit täis, sest no see muusika on loomult juba toores😁 Kellel soov pilte näha, leiab need siit.

Peale festivali taastusime 2 päeva ja teisipäeva hommikul lendasime tagasi Riiga. Lennujaama tuldi autoga vastu, Iklas väike tankimine (kuigi alkoholi nagu otseselt ei taha endiselt, aga noh, parem üle kui puudu😂) ja tagasi Tallinna. Nüüd on kuni 21. augustini veel puhkus ja siis tagasi töölainele Göteborgi. Seal ka juba tulemas oktoobris ja novembris paar artisti, kes soovivad avasüli mu raha võtta ja mulle head muusikat vastu pakkuda, seega on, mida oodata. Oktoobris veel plaanis ka Amsterdami külastada, seega selleks aastaks veel seiklusi ja tegevust jagub😊

Kõiki emotsioone on muidugi keeruline niimoodi kirja panna, seega kes nägid FB ja Insta stoorisid, need ehk said mingi aimu, kus ma käisin. Kellel mõte liikuma hakkas, andku märku, mõtleme miskit välja, sest no ausalt, Praha on alati hea mõte!😉

Olge ilusad!💛

Wednesday, July 19, 2017

5 kuud hiljem........

Tere. Kuidas läheb? Tore kuulda, tore kuulda! :) (või siis räägime muredest hiljem)

Aaa, minul? Noooooo...

Nii, pole ka ime, et ma vallaline endiselt olen, kui isegi nii lihtsat asja, nagu blogi ei suuda meeles pidada... Igatahes, endiselt olen Rootsis ja Göteborgis. Vahepeal olen muidugi 3 korda Eestis ka käinud. Eelmisest postitusest edasi minnes, siis pidasin need 6 nädalat vastu ilmselgelt. Sain ilusti oma sünnaks Eestisse, nagu plaanitud. No tegelikult paar päeva varem juba ja sai ka siis juba üks korralik sünnatsükkel korraldatud, kus 3 päeva järjest oli kellegi sünnipäevale tarvis minna. Enda sünnaks olin siis totaalne laip ja üritasin kuidagi funktsioneerida ja homiedega suhelda, aga pidevalt läks mõte täiesti mujale ja polnud nagu päriselt kohal. Lõppkokkuvõttes oli õnneks siiski väga tore ja juhtus ka ajalooline sündmus, kus terve Electronic Crew sattus üle 7 aasta korraga ühte kohta kokku. Sealt läks edasi siis sündmuste jada, kuhu jõuame juba suht varsti.

Sain Eestis igatahes kõik vajaliku korraldatud ja tulin tagasi Rootsi. Seekord mõtlesin, et paneks enda närvid korralikult proovile ja olen 7 nädalat. Tahtsin taaskord ajastada vastavalt vajalikele sündmustele, mis vastasel juhul jääks tegemata/nägemata Eestis, aga lõpuks siis juhtus nii, et olin hoopis kokku 8 nädalat. Never again, see oli puhas enesetapp vaimselt. Aga juhtus ka tore kokkusattumus, et KRS-One esines siin ühes klubis ja sain näha ühte hip-hop'i legendi oma silmaga ja ausõna, see oli parim live, mida ma elus kogenud olen. Inspireeriv ja motiveeriv. Tänu sellele ilmselt läks palju kergemaks ka uue laulu kirjutamine, mis nüüd lähipäevil peaks Youtube'i ka avalikuks tulema 😊 Igatahes, 8 nädalat hiljem olin taas Eestis. Seekord oli kuidagi jõle masendav käik, seega ma ei hakka pikemalt sellel peatuma. 5 nädalat oli siis järgmine missioon vastu pidada. Tegelikult jäi see ka mul viimaseks korraks sellel projektil, mida siia algselt tegema tulin. See õnnetu metallpeldik peaks nüüd millalgi lähikuudel minema veetama, seega enam ma ei pea oma jalga sinna õnnetusse tõstma. Lõppviimistlus käib praegu ja ei igatse ka enam sinna. Igatahes, 5 nädalat olin siis viiimane kord ja sai nähtud veel ühe hip-hop klassiku live ära - House of Pain! Kahjuks küll mitte täielik koosseis, aga siiski oli väga huvitav minu jaoks. Segamini klassikuid, uue projekti lugusi ja sekka ka 2 kantrilugu, kus Everlast (House of Pain 1 asutaja) mängis ise kitra ja laulis. Tõesti, väga kirju ja teistmoodi esinemine, kui ma oleks osanud oodata. 10€ maksis ka ainult, seega ma ei saa absoluutselt kurta 😁

Nõnda, 5 nädalat sai läbi ja edasine oli suhteliselt teadmatus. Kuna polnud kuskilt infot tulnud, et millal tagasi peaksin minema, siis mõtlesin puhata kuni augusti keskpaigani. 1-8 august siiski ammuplaanitud Tšehhi reis tulemas ja sel ajal ma ei tule ükskõik, mis summa eest siia Rootsi!!! Igatahes sain siis ühe päeva Eestis olla, kui juba helistati, et äkki oleks võimalik nädala pärast tagasi tulla, sest mehi pole piisavalt jms. Õnneks uuele projektile, seega mõtlesin, et mis ma seal ikka tühja tsüklisse kukun ja tulin siis nüüd esmaspäeval tagasi. Õnneks ainult 10 päeva seekord ja enne Tšehhi minekut saan mõni päev Eestis ka olla. Vaja siiski päev varem Riiga sõita, kuna lend sealt. Aga nüüd näen 26. juulik Alice Cooperi siin ära, pilet samuti ainult 10€ 😁😁 Toimub Lisebergis, mis on Skandinaavia 1 suurimaid lõbustusparke, aga atraktsioonidele vist kahjuks ei jõua, kuna päeval tööl ikkagi. Ja siis peale seda Eestisse ära.

AGA, sel ajal kui Eestis nüüd olin, siis toimus loomulikult Electronic Crew esinemine Kanaveres! 7 aastat möödus ajast, kui me kõik koos laval olime ja no ausalt, FANTASTILINE tunne oli! Heameelega astuks uuesti lavale, aga samas ei taha nii ruttu seda teha. Seda peab strateegiliselt sättima, sest 5 täiskasvanud inimest, kellel on kõigil oma tihe graafik ja 2 üldse välismaal, siis on keeruline iga nädalavahetus kuskil klubides või muudel üritustel lavale astuda. Paar korda aastas oleks täitsa mõnus. Ja teeme ka paar uut lugu lisaks ning LÕPUKS anname ka plaadi välja ehk. Aga see kõik tuleb jooksvalt, äkki järgmisel aastal on juba lootust! 😊 Igatahes on praegugi naeratus näol ja hea tunne sees, et sai üle pika aja jälle EC-ga laval olla! 😊

15.07.2017 Electronic Crew Kanaveres


Okei, Tšehhit niipalju maininud, et räägin siis natuke taustalugu ka sellele: 3.-5. augustil toimub Praha külje all maailma suurim drum & bass festival Let It Roll 2017!!! Ma komistasin selle ürituse otsa eelmise aasta Weekendi ajal feissis scrollides ja siis tegin otsuse, et ma pean sinna saama! Lootsin küll, et see toimub enne Weekendi, et saab siis mõlemale minna, aga nagu ikka, siis samal ajal. Nojah, Weekendile saab järgmine aasta ka minna vajadusel. Igatahes, ajasin pundi kokku ja minek ongi! Eks kohapealt hakkan ka läbi oma silmade pilte/videoid jagama ja kirjutan kindlasti pikemalt ka Prahas chillimisest, sest eelmine kord käies ei saanud ma seda õiget melu 100% kogeda, sest olime seal ainult ühe päeva ja mitte just reivi-rahvaga 😁 Seega, varsti on oodata postitusi tihedamalt 😊 Nüüd aga olemegi praeguses hetkes ja ootan juba, millal siit minema saab.

Olge ilusad! 💛

Sunday, February 19, 2017

4 weeks later...

Kelle geniaalne mõte oli siin 6 nädalat jutti olla?!
Eijah, suti siiber on, sorry about that 😀 On with the story...

Tegelikult on siin rotatsioon selline, et oled 3 nädalat tööl ja siis 2 nädalat puhkust. Nüüd mõistan, et üle nelja nädala on juba suhteliselt ekstreemne vaimsele tervisele. Jaapanis olin küll 2 kuud jutti ja ka seal viskas mingilhetkel siibrisse, aga siin on kuidagi teistmoodi. Võib-olla asi selles, et Eesti on nii lähedal ja tean, et tegelikult on mul peale 3. nädalat juba vabalt võimalik koju minna? Aga kuna mul oli plaan algusest peale tehtud nii, et ma saaksin oma sünnipäeval kodus olla, siis ei jää muud üle, kui need 2 nädalat veel ära kanntada. Õnneks tööd tehes lendab aeg suhteliselt kiirelt, aga laupäevad on küll sellised rauast teod magnetil, et no täiesti ulme! Parajalt kaootiline olukord on endiselt tööl, aga siiani edukalt hakkama saanud. Vahepeal pandi mind koos kahe venelasega töötama. Suhtlemine oli algselt küll natuke raskendatud, aga lõpuks läks kõik juba libedamalt ja saime teineteisest aru piisavalt, et töö tehtud saaks. Ühtteist uut ka jõudnud sellel alal juurde õppida, mitte ainult tuima kaabli sikutamist. Füüsiliselt on töö muidugi täitsa hea, rohkem liigutamist kui isoltatsiooni alal, kus ainult istusid peamiselt ja nikerdasid. Jalad saavad head trenni, kuna otsustasti lift minema viia ja pidevalt vaja esimeselt kuuendale korrusele kõndida ja mitu korda päevas üles-alla niimoodi. 8000+ sammu päevas on suht tavaline nähtus. Igatahes tööalaselt eriti midagi tarka rohkem polegi öelda. Kaaluti ka seda kobakat laupäeval ja sel ajal oli paar tundi vaba aega. Käisime vahepeal siis poes ja kirbukas. Sain oma draakoni kogusse ka Rootsi esindaja 😊 Ostsin ka ühe märkmiku A5 suuruses, kuhu plaanin tasapisi loomingulisust hakata tootma (joonistama, kirjutama jms). Ammu sellele mõelnud, nüüd siis äkki lõpuks alustan ka.

Ühel pühapäeval sai siin ka natuke ringi sõidetud. Käisime Ullaredis (Göteborgist umbes 80-90 km lõunapoole), kus asub väidetavalt Lõuna-Rootsi suurim kaubanduskeskus. Sa sade, kus seal oli ikka asju ja hinnad olid ka ikka utoopiliselt soodsad. Midagi eriti ei ostnud tol korral, aga tulevikus kindlasti leiab sealt nii mõndagi vajalikku ja häid kinke ka, mida kaasa tuua. Loodetavasti jõuan enne Eestisse tulekut sealt läbi veel. Loodus on ilus, tahaks isegi rohkem ringi liikuda ja näha ja avastada, aga no pole seda vaba aega kahjuks. Pühapäevad on ainult vabad ja see päev ka tavaliselt nii väsinud või nii halb ilm olnud, et ei liigugi diivanilt kaugemale eriti. Göteborgis pole ma praktiliselt kuskile veel jõudnud minna. Lennukimuuseum on siinsamas lähedal, kuhu on plaanis minna. Vanalinn pidi siin ka väga ilus ja võimas olema, seega see on ka kindlasti nimekirjas. Kevadel pidi siin üldse väga ilus olema, seega kui peale puhkust tagasi tulen, siis on ehk rohkem motivatsiooni, et väljas jõlkuda päikese käes ja soojas.

Nagu näha, siis eriti palju huvitavat toimumas pole, millest kirjutada. Isegi pilte pole eriti teinud, mida jagada siin. Eestisse tahaks, ühtteist vaja korda ajad ja inimesi näha. Eks siis 8'ndal märtsil jõuan Eestisse kaheks nädalaks ja siis edasi vaatab edasi, kui tihti koju satun. Endiselt on mul unistus, et igal puhkusel kuskile uude kohta lennata puhkama. Tõsisemalt selle käsile võtma, kasvõi üksi reisile minema siis. Täitsa huvitav võib isegi olla, siis saab kõike vastavalt enda soovidele teha.

Mis siin ikka tühjast kohast sõnu välja võluda. Eks kirjutan varsti loodetavasti rohkem ja vähe huvitavamat juttu 😀

Toodles!