'Stralia!

Tsiteerides kohalikke, siis "G'day, mate!"

Kes veel ei tea mingil põhjusel, siis olen Perthis, Austraalias. Tegelikult on juba aastaid olnud mõttes Austraaliasse tulla, aga nüüd eelmise aasta lõpus kuidagi asjad langesid nii, et väga lühikese ajaga sai nii töö, viisa ja lennupiletid ära orgunnitud siia ja siin me sõbraga olemegi. Esimene nädal on edukalt üle elatud. Paar esimest päeva muidugi chillisime niisama ja taastusime kahepäevasest lennureisist. Peakski vist tegelt alustama algusest, seega here goes:

Marsruut: Tallinn-Stockholm-Doha-Bali-Perth.
Esimene lend 1h ja 3h Stockis tiksumist. Olin unustanud, kui nõme Arlanda lennujaam on.

Teine lend 6h ja umbes 3h ootamist. Doha lennujaam on masssssssive. Ja ohjuuuudas, mis bling ja kui ilus. Seal võiks isegi rahulikult pikemalt tiksuda ja ringi uudistada. Tundus selline väga mugav ja mõnus koht, kus lendu oodata. Aga muidugi peaks palju raha ka olema ja eeldan, et seal alkoholiga aega parajaks teha ei saa. Aga lend Dohasse oli väga mugav. Olen erinevate lennufirmadega reisinud ja Qatar Airways on raudpolt siiamaani parim ja mugavaim. Söök oli ka täitsa okei ja isegi õlut sai tasuta. 😁

Kolmas lend 10h ja 8h ootamist. No Bali lennujaam on ikka täiesti omaette nähtus. Kui kõik need turiste ootavad ja tüütavad taksojuhid välja arvata, siis kindlasti siiani mu lemmik lennujaam. Mõnus värske õhk koguaeg, odavad söögid-joogid, mugavad lamamistoolid, kui väravatest läbi minna ükskord. Niimõnigi backpacker oli nendel toolidel madratsi ja magamiskotiga rahulikult magamas. Üllataval kombel oli lennujaama kõrval ka Circle K, aga lihtsalt pood. Balile tahan raudselt tagasi minna ükshetk ilmselgelt.😊

Viimane lend 4h. Perth. Kiire piirikontroll ja muud jutud ja olimegi edukalt Aussies! Kõik kuidagi sujus väga ladusalt ja viperusteta. Eriti kartsin, et lendude aegu muudetakse vahepeal ja et jääme äkki mingist lennust maha, aga ilmselgelt nii ei läinud.

Nõndaks. Natuke taustainfot veel varasemast ajast. Olin hea kaasmaalane ja transportisin ühed vajalikud dokumendid siia ühele teisele eestlasele. Samuti, läbi imeliste juhuste, kolis 1 mu ammune sõbranna, kes juba mitu-mitu aastat Aussies elanud, oma abikaasaga just hiljuti Western Australiasse. Dokumente vajav kaasmaalane viis meid tänutäheks autoga lennujaamast Mandurah'sse, kus sõbranna elama on asunud. Nad on muideks nüüd tervele Austraaliale ringi peale teinud ja ausalt, Mandurah on täpselt selline koht, kus lõpuks paikseks jääda minu silmis. Asub Perthist 70km lõuna poole, hästi mõnusa ja rahuliku atmosfääriga äärelinnake. 200m majast on rand, pea kõik vajalikud poed ja teenused on jalutamise kaugusel (mis muidugi austraallastele kohane pole, sest kõik kas sõidavad rattaga või autoga) ning üleüldse selline chill koht, kus pärast pikka trippimist natuke lõõgastuda ja aklimatiseeruda.😊 Veetsime seal mõnusad 4 päeva, muljetasime vahepeal toimunust, ajasime muid vajalikke asju korda ja siis pühapäeval tulime Perthi. Taaskord, läbi suurepärase õnne, elab sõbranna abikaasa vend Perthis ja ka tema oli meile nõus öömaja pakkuma, kuniks me siin oma koolitustega ühelepoole saame, mis on vajalikud, et tööle minna. Nüüdseks ongi esimene koolitus edukalt läbitud ja 2 nädalat peaks veel olema mõni ja siis ehk saab ränka Aussie pappi teenima hakata kohe. :D Vahepeal oli juba ka mõte, et läheme otse farmi ära, sest kartsime, et peame ise need koolitused kohe ära maksma (ca 1000€), aga õnneks maksab tööandja esialgu ise ja eks siis tulevikus teeb tasaarvelduse.

Nii, selline oli siis esimene nädal Austraalias. Või pigem kiire kaootiline update. Kui nüüd emotsioonidest rääkida, siis Austraalia on lihtsalt hämmastav koht! Palavusega harjub ära (mul ilmselgelt juba särk selga päevitatud), aga eestlasele on harjumatu ilmselt alguses, et inimesed on siiralt sõbralikud ja abivalmid ja väga easy-going! Samuti ma olen õnnelik, et meil kõik on niimoodi sujunud siin tänu sõpradele, sest vastasel juhul oleks me ilmselt praegu kuskil hostelis ja suhteliselt segaduses ümbritseva suhtes. 😊

Nüüd on meid ootamas pikk nädalavahetus, sest esmaspäeval on siin Labour Day, mis on püha ja teisipäevast siis uuesti koolitused. Proovin, nagu ikka, iga nädal väikese update'i teha siinsest elust ja proovin ükshetk ka mingeid pilte panna Facebooki, sest telefonist arvutisse saamine on paras nuhtlus endiselt, et blogisse lisada, millega ma ei viitsi veiderdada eriti. Aga eks näis.

Olge ilusad! 💛